Liigu edasi põhisisu juurde
Õiglane üleminek Riik DPSIR: Mõju

Tööhõive määr on hõivatute osatähtsus rahvastikus (15-74 a). Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. NB! Metoodikamuutuse tõttu on aastate 2018–2021 andmetes alahinnatud nende vanemapuhkusel viibivate emade osakaal, kellel on olemas töökoht, kust ajutiselt puudutakse. Seetõttu tuleb 0–2-aastaste lastega naiste hõivenäitajate ajalises võrdluses arvestada alates 2022. aastast aegrea katkestusega.

Tableau embed – Toohyivemaar
  • Eesti keskmisest kõrgem on tööhõive määr Harju-, Tartu- ja Hiiu maakondades.
  • Kõige madalam on tööhõive määr Ida-Viru ja Valga maakondades.
  • Tööhõive määr Ida-Virumaal on praegu kõrgeim viimase 28 aasta jooksul. 
Märksõnad: tööhõive, tööturg
Avaldatud: 09.04.2026 Uuendatud: 20.04.2026